Blade Runneril on olnud mitu erinevat versiooni algsest Ridley Scotti filmist. Siin on kõik versioonid järjestatud halvast kuni legendaarse klassikalise filmini.
Ridley Scotti oma Blade Runner on paljude fännide arvates üks suurimaid ulmefilme, mis kunagi tehtud. 1982. aasta kultusklassika põhineb Philip K. Dicki fundamentaalsel ulmeromaanil „Kas androidid unistavad elektrilammastest“ ning seda peetakse mõtlemapanevaks ja tekitavaks filmiajaloo tükiks. See süžee keskendub politseidetektiivile Rick Deckardile, kes jahib sünteetilisi inimesi, keda nimetatakse Replicantideks futuristlikus maailmas, mis pole liiga usaldav liiga inimlike androidide suhtes. Humanoidmasinatega tegelemine paneb ta silmitsi omaenda inimkonnaga.
Kuna see debüteerib 1982. aastal, Blade Runner on vabastatud seitsmel erineval viisil; San Diego varjatud tipptase 1982. aastal, USA teatri kärpimine 1982. aastal, rahvusvaheline teatrilõige 1982. aastal, tööjälje kärpimine 1982. aastal, USA televisiooniversioon 1986. aastal, režissööri lõik, mille Ridley Scott sanktsioneeris 1992. aastal ja tema visiooni lõplik realiseerimine, The Final Cut, mis ilmus 2007. aastal. Oleme need reastanud siia, lähtudes jutustuse erinevustest, millised stseenid liideti ja lahutati, ning loo üldisest sidususest.
7USA edastusversioon (1986)
Selle CBS-i USA-s edastatud versiooni juurest kuni laheda 114 minutini on eemaldatud kõik alastuse, roppuste ja graafilise vägivalla jäljed. Kui see kõlab kõvasti, kujutage ette, et on olemas ka 'CBS Saturday Night Movie Teaser', kus mõned näpud seletavad teile filmi kõiki aspekte, et teie aju ei suudaks kinematograafiliste keerukustega hakkama saada. Ta veendub, et olete kindel, et Deckard EI OLE kindlasti replikant.
Ka USA ringhäälingu versioonis on teksti skrambleerimine erinev ja selle jutustab keegi, kes pole Harrison Ford. See on loodud selleks, et uuesti publikule teavet pähe lüüa, juhul kui nad liiga ära eksivad. Te ei leia seda versiooni kusagilt, kui keegi pole seda lindistanud, aga miks peaks?
6SAN DIEGO SNEAK PEAK VERSIOON (1982)
Nendel päevadel leidub midagi ükssarvikust, San Diego Sneak'i tipp Blade Runner on sisuliselt sama mis filmi USA-s 1982. aastal ilmunud teatrietendus, lisades boonusstseenid. See tähendab, et selle alguses on stuudio volitatud häälekandja Harrison Fordi ja õnneliku lõpu see näitab Deckardile ja Rachaelile, et Replicant sõidab päikeseloojangule.
Kuna San Diego versiooni näidati ainult ühel korral spetsiaalse eelvaateüritusel, millel oli kõrge turvalisus, näib, et me ei pruugi seda tegelikult kunagi välja lastud näha, nii et selle uuaalsuse tagamiseks pole mingit võimalust. Me teame, et kolm täiendavat stseeni hõlmasid sissejuhatust Roy Batty'le VidPhoni boksis, Deckard laadis oma relva pärast seda, kui Batty suutis sõrmed murda, ning lisamaterjali Deckardi ja Rachaeli 'päikeseloojangule sõitmiseks'.
5USA TEATRILINE TEAVE (1982)
On irooniline, et enamik ei pea selle filmi tegelikku teatrietendust paremaks Blade Runner fännid, kuid see on mõttekas, kui mõelda, et see on režissöör Ridley Scott kõige enam panoraamitud versioon. Ta on selle tulihingeliselt kõrvale heitnud kui oma kunstinägemise reetmist. Kui Scott filmimise ajal oma eelarve topelt ületas, said tema pardale toodud produtsendid suurema osa mõjutustest ja nad soovisid, et film teeks oma teed.
Kadunud oli ebamäärasus, et Deckard ei pruugi olla inimene, samas kui Harrison Fordi kripeldav hääleto lisati, sest produtsendid tundsid, et filmi narratiiv on pärast prooviseansse publikule liiga segane. Lisatud on ka kasutamata kaadrid Särav kui Deckard ja Rachael lahkuvad Los Angelesest, et alustada oma uut elu mägedes, sest publik soovis „õnnelikku lõppu”.
4RAHVUSVAHELINE TEATRILINE VABASTUS (1982)
Rahvusvaheline teatrietendus Blade Runner peaaegu identne USA teatrietendusega, on see lihtsalt vägivaldsem ja häirivam., mis annab talle R-hinnangu. See sisaldab sama Harrison Fordi häälejutustust ja sama 'õnnelikku lõppu', mis sunniti USA teatriversiooni, kuid sisaldab graafilisi stseene, mis muudavad loo mõnes mõttes kaalukamaks ja kaalukamaks.
See versioon ilmus USA-s VHS-is tegelikult osana Criterion Collection'ist 90ndate alguses osana spetsiaalsest 10. aastapäeva väljaandest ja seda võis HBO-s näha juba 2015. aastal. produtsendid pidasid USA publiku jaoks liiga šokeerivaks 'Final Cut' versiooni. Kõige kohutavam neist on koht, kus Roy Batty annab endale stigmat.
3TÖÖJÄLJE (1982)
Filmi tööprindiversiooni näidati enne filmi teatrietendust Denveris ja Dallases 1982. aastal toimunud eriesitustel ning see ilmus tollase ainsana filmi režissööri lõikena 1992. aastal ilma Ridley Scotti loata. See, milles publik oli 1982. aastal segaduses olnud, tundus olevat tänuväärne 1990. aastal, kui filmi uuesti näidati, innustades stuudioid filmi uue väljaande heaks kiitma.
kes mängis Mortal Kombatis liu kang
Sellel versioonil ei ole Harrison Fordi jutustust ega ka Replicantsi seljatagust selgitavaid avalehti ning see määratleb neid kui „parafüüsiliste võimalustega sünteetilist inimest, kellel on naha / liha kultuur”. Pole olemas 'ükssarviku unenägude järjestust' nagu Ridley Scotti heakskiidetud režissööri väljaandes, Deckard esitab oma jutustuse, vaadates Batty surma, ja Deckard ja Rachael ei sõida päikeseloojangule.
kaksDIREKTORI LÕIK (1992)
Selle filmi 1992. aasta väljaande on Ridley Scott heaks kiitnud, kuigi ta ise montaaži ei jälginud. Selle andis ta kinokonservant Michael Arickile, kes töötas Scotti märkmete ja 1982. aasta filmi 70 mm trükisega. See on võimalikult lähedane Scotti visioonile, kui see tol ajal võimalik oli, ja see ühendas tööprindiversiooni elemendid USA teatriversiooni elementidega.
Ehkki on tore, kui Harrison Fordi veidralt sunnitud jutustus on kadunud, otsustas Scott lisada kurikuulsa jada, kus Deckard magab klaveri juures ja unistab, et ükssarvik jookseb läbi metsa, mis tähendab, et ta on tegelikult Replicant ja muudab filmi veelgi paremaks tema identiteedi kahtluse alla seadmise, mitte detektiiviloo kohta. See on versioon, kus Gaff jätab talle lõpuks origami ükssarviku, vihjates, et Deckardi unistused on talle teada, muutes tema mälestused kunstlikuks nagu Rachaeli oma. Välja on redigeeritud ka tema ja Rachaeli õnnelik lõpp.
1Lõplik lõik (2007)
Lõpuks 2007. aastal avaldas Ridley Scott oma 25. aastapäeval oma ulme meistriteose samanimelise versiooni The Final Cut. See on filmi parima välimusega versioon, mida täiustavad mõnes mõttes kaasaegsed eriefektid ja üldise narratiivi tarbetu segaduse eemaldamine. See on versioon, mida enamik fänne täna vaatab ja seda põhjusega; see on Scotti film selline, nagu ta seda alati kavandas.
Harrison Fordi jutustus on kadunud ja nii on ka klišee „õnnelik lõpp”, kuid Deckardi ükssarviklik unenägude järjekord säilib, isegi pisut pikeneb. See sisaldab ka julmalt vägivaldsemaid stseene rahvusvahelisest lõigust, sealhulgas Batty, kes annab endale stigmat, ja sisaldab Vangelise partituuri ilusat täielikult taastatud versiooni. Sõltumata sellest, kas usute, et Deckard on või ei ole paljundusmaterjal, ei saa eitada, et see versioon on mõtlemapanev meistriteos.